Artikli analüüs

Valisin lugemiseks T. D. Wilsoni artikli "The nonsense of 'knowledge management'" http://informationr.net/ir/8-1/paper144.html

Algul väike kokkuvõte loetust:
Tuleb teha vahet informatsiooni ja teadmiste vahel. Teadmine on see, mida me teame: saame aru ja õpime. Kõik see, mis toimub meie peas. Oma teadmisi saame me väljendada suuliselt, kirjalikult, piltidena, žestidena ja kehakeelena. Sellised sõnumid ongi mitte teadmine vaid informatsioon. Schutz ütles 1967. aastal, et iga inimese teadmised on biograafiliselt määratletud.
Kõik, mis on väljaspool meid on andmed või informatsioon ja seda saab hallata. Teadmisi ei saa hallata. Tegelikult on meil väga väike kontroll oma teadmiste üle. Enamuse õpitust me unustame.
Seejärel uuritakse põhjalikult terminoloogia esinemist kirjatükkides.

Ainetunnid arvutiklassis Gustav Adolfi Gümnaasiumi näitel

Kidblog

Millist keskkonda tutvustan?

Praegu on mõttes kaks keskkonda: Many Eyes http://koolielu.ee/pg/tools/read/115992 või Kidblog http://kidblog.org/home.php.

9. nädal

Edward de Bono ettekannet on mul olnud kunagi võimalik kuulata ja see oli põnev http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2009/02/motlemine-on-koige-tahtsam-oskus-ja.html.
"6 mütsi" meetod on põnev ja paneb maailma vaatama erinevast küljest. Korra oleme juba Mart Laanperega kasutanud seda meetodit, kus pidime kommenteerima ühte teemat valides kolm endale sobivat mütsi. Eks selline kommenteerimine ongi kõige lihtsam lahendus.

E-õppe ideena pakuks välja ühte osa pilditöötluskoolituse juurde, mida praegu Koolielu portaalis läbi viiakse. Seal oleks hea tutvustada seda meetodit. Probleem, mida grupp arutlema hakkab oleks: Ettepanek osta koolile 5 digiseebikat, mida õpetajad saaksid klassidega kasutada. Arutelu läbiviimiseks võiks kasutada mõnda ühiskirjutamist võimaldavat ideekaardikeskkonda (bubble.us, Flowchart jne).

Näide:

8. nädal: m-õpe

M-õppega olen ma kokku puutunud mitmel korral ja kirjeldan ühte kogemust.
2007. aastal toimus Tallinnas eTwinningu rahvusvaheline koolitus ja üheks osaks sellest oli gps-idega mäng Rocca al Mares. Osalejad erinevatest riikidest olid jaotatud gruppideks. Igal grupil oli üks gps seade ja üks mobiiltelefon. Tegemist oli orienteerumismänguga, kus igas punktis tuli teha ära üks ülesanne (õppida kaera-jaani, laulda kiigel, triikida pesu nagu vanasti jne). Pildid või videod ülesande sooritamisest saadeti staapi ja staabist saadi koordinaadid järgmisse punkti. Mäng oli põnev, aga väga nõudlik tehnilise baasi osas. Seetõttu olid näiteks ka igas punktis igaks juhuks koordinaadid järgmisse punkti. Korraldajana muretsesingi ma kõige rohkem tehnilise poole pealt ja mõningaid apse esines telefonisides.
Küsimused:
1. Millised võivad olla ettetulevad tehnilised probleemid ja kuidas probleemide puhul mäng lõpuni mängida? Vastused kogunevad vaatluse ja vestluse teel.
2. Kui hästi saavad gps'i ja mobiiliga hakkama inimesed, kes pole sellega enne kokku puutunud? Vestlus ja vaatlus annavad tulemuse.

7. nädal: mõistekaart enesejuhitud õppimise mõistetest

Lugemismaterjali oli sel nädalal palju ja ülesanne koostada mõistekaart tundus põnev olevat. Hakkasin kohe algusest pihta ja kui ma olin lugemise ja mõistete kirjapanemisega poole peale jõudnud, siis avastasin, et minu kaart ei tähenda midagi. Tegemist oli pigem kokku kuhjatud märksõnadega. Seega kustutasin lõpuks üle poole kaardist ära ja üritasin oma süsteemi luua. Keskseks teljeks sai eesmärkide seadmine, nende saavutamine ja tulemuse hindamine. See peaks olema aluseks ka e-kursuse disainimisel. Enesejuhitud õppimise puhul teeb seda õppija ise. Ülevalpool teljel on erinevad õppimisteooriad koos märksõnadega. All on lisamõisted, mis lainedavad kesktelge.

6. nädal: distantsõppes rühmatöö

Kõige suurem ja mahukam rühmatöö on mul olnud siis, kui tegelesime uue riikliku õppekavaga ning otsisime sealt seoseid IKTga. Tulemus http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/08/ettekanne-opetajate-majas-ikt-seminaril.html
Etapid:

• Grupi moodustumine.
• Uue õppekava ainevaldkondade läbilugemine. IKTga seotud tegevuste märgistamine pdf failis. Täinedatud failide üleslaadimine Koolielu kogukonda.
• Tabeli loomine valdkondade kaupa lähtudes märgistatud dokumentidest.
• Kokkuvõtte tegemine.
  

1) …mitu liiget oli rühmas ja kuidas rühm kokku sai (mida oleks tulnud teha teisiti?)

Kokku oli 48 liiget. Rühm kogunes Koolielu portaali kogukonda "IKT uues õppekavas". Tegelikult täienes rühm kogu rühmatöö tegemise ajal. Oli neid, kes liitusid rühmaga alles töö lõppjärgus. Rühm kogunes huvilistest õpetajatest, koolitajatest, haridustehnoloogidest. Kuna tegemist oli huvigrupiga, siis oli ka kõigi panus erinev. Oli neid, kes tegid palju tööd ja oli neid, kes vaatasid ainult tulemust. Alguses oleks pidanud tegema reklaami üritusele rohkem, et huvilised oleks kogunenud kohe alguses.

2) …millised raskused ilmnesid rühmatööd tehesa) seoses tehtava ülesande mõistmisega (mida oleks tulnud teha teisiti?)b) seoses rühmaliikmete vahel ülesannete jagamisega (mida oleks tulnud teha teisiti?)

Rühmaliikmete panus oli erinev ja kuigi olid olemas ka tähtajad, siis selleks, et nendest kinni pidada, pidid kohusetundlikumad liikmed tegema tööd ka öötundidel. Oleks aidanud see, kui kohe alguses oleks ainevaldkonnad rühmaliikmete vahel ära jaganud näiteks Doodle keskkonna abil. Tegelikkuses käis töö nii, et igaüks valis mingi valdkonna ja tegeles sellega. Valimine oli suhteliselt kaootiline.

3) Loe teiste kursusel osalejate kogemusi ja tee oma blogis üldistus, millised tegurid on olulised, et kujuneks jagatud arusaamine rühmas

4) Milline on õpikeskkonna valiku ja selle funktsionaalsuste roll rühmas jagatud arusaamise kujunemisel?

5. nädal

Kasutades uurimusliku õppe etappe kirjeldage ühte autentset õpisituatsiooni oma valdkonnas, mida saab haridustehnoloogiliste vahenditega toetada.

Teatud ainetes on uurimusliku õppega kergem tegeleda ja teatud ainetes raskem. Kuna õpetan koolis inglise keelt, siis see on just see aine, kus uurimuslikku õpet on vähem. Aga kirjeldan ühte projekti eelmisest õppeaastast.

Aine: inglise keel
Klass: 5.
Teema: Tenses (ajad)
Väljund: http://gagtenses.wikispaces.com/

Probleemi püstitamine ja uurimisküsimuste sõnastamine:
Õpitud aegade meeldetuletamine esitluse abil: http://www.slideboom.com/presentations/137426/Tenses
Loome ise õppematerjali, mis kergendab aegade õppimist.
Kuidas õpetada aegu koomiksite abil?

Uuringu planeerimine:
Õpilaste jagamine gruppidesse. Iga grupp loosib endale ühe aja.
Toondoo keskkonna tutvustamine http://koolielu.ee/pg/tools/read/1103

Plaanide elluviimine:
Grupitöös luuakse koomiksid, mis tekstina sisaldavad ainult ühte aega.
Koomiksitele lisatakse küsimused ja harjutused.

Tulemuste analüüs ja tõlgendamine:
Koomiksite esitlemine klassikaaslastele.
Materjalide publitseerimine http://gagtenses.wikispaces.com/

4. nädal: mõttekaardid

Erinevate mõttekaartidega olen jällegi juba oma ajaveebis eelnevalt tegelenud ja seega lisan ainult lingi artiklile, mis käsitleb mõistekaarti (concept map) ja ideekaarti (mind map). Mõiste "ideekaart" on mulle kuidagi mõistetavam kui "mälukaart".
http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2008/08/mistekaart-vi-ideekaart.html
Järelduskaardi kohta lugesin juurde materjale. Järelduskaart on diagramm, mis võimaldab teha järeldusi erinevate sündmuste, tegevuste või asjade kohta.

Nüüd aga vastus küsimusele, millist vahendit kasutada. Viitan siinkohal oma blogile http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2008/08/idee-ja-mistekaartide-tegemine-millist.html, kus olen analüüsinud 14 erinevat mõttekaardi loomise keskkonda.

Kõige lihtsama ideekaardi saab registreerimata veebipõhiselt teha Text2mindmap keskkonnas http://www.text2mindmap.com/.
Mõistekaardi ja järelduskaardi teeksin ma arvutisse installeeritava programmiga VUE http://vue.tufts.edu/.

3. nädal: biheivioristlik õppimiskäsitlus

Õppimisteooriad on väga põnevad ja paar aastat tagasi tegin enda jaoks skeemi, et asja selgeks saada. Tookord oligi üllatuseks see, et tegelikult tegutseme me koolis siiani biheivioristlikku õppimisparadigmat silmas pidades ja seda on väga raske muuta.

Kodutöö: Loo biheivioristlikku õpiparadigma arvesse võttes õpidisaini kirjeldus, milles on järgmised elemendid:

Valisin ühe esitluse http://www.slideboom.com/presentations/137426/Tenses, sest tavaliselt kiputakse just esitluste puhul kasutama biheivioristlikku lähenemist. Kujutame ette olukorda, kus õpetaja selgitab esitluse abil inglise keeles aegade kasutamist. Õpilased kuulavad ja proovivad ära aimata, mis ajaga on tegemist.

Kes õpib? Peaksid õppima õpilased, aga tihti juhtub nii, et õpib see, kes teeb esitlust.
Mida õpib? Aegade kasutamist inglise keeles.
Kuidas treenitakse? Skeemide ja piltide kaudu esitatakse näiteid aegade kasutamisest. Õpilased peavad näite järgi otsustama, mis ajaga on tegemist.
Kordamine? Kordamine puudub.
Kuidas stimuleeritakse õppimist (negatiivne või positiivne tagasiside)? Tagasiside tuleb õpetajalt ja on sõnaline.
Interaktiivsus? Puudub.

Võistlusmoment? Õpilane, kes kõige rohkem aegu ära arvab, saab kõige rohkem kiita.

2. nädal iPad

iPad tutvustatakse videos kui lihtsat ja käepärast vahendit, mis võimaldab lihtsalt Internetis surfata, raamatuid lugeda, filme vaadata, erinevaid rakendusi kasutada jne.
Õpilubavuse uuringu tulemusest selgus, et vastajate arvates oli iPadi kasutamine lihtne ja interaktiivne. Kõige vähem arvati, et iPad muudab õppeprotsessi.

Ka minu jaoks on iPad praegu lihtsalt uus tehniline vahend, mis tegelikult midagi uut ei too. Kõike seda saaks teha ka tavalise sülearvutiga. Tõesti on iPad mugavam ja käepärasem, kuid ma usun, et sisulised muudatused on veel ees. Kahjuks ei tutvustatud videos erinevaid rakendusi, mida on iPadi jaoks loodud. See on koht, kus võiks unistama hakata. Näiteks võiks iPadi abil teha ka keskkonnauuringuid (mõõta temp, õhuniiskust, CO2 jne) või kasutada iPadi kui skännerit, mis näiteks käsitsi kirjutatud teksti digitaalseks muudaks.

Haridustehnoloogi ametiposti töökirjeldus

Tiigrihüppe SA haridustehnoloogina on minu ülesandeks propageerida haridustehnoloogi tööd koolis, blogis on selle tarvis päris palju postitusi http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/search/label/haridustehnoloog.
Vaatasin läbi ka Varje esitluse ja artikli. Tore oli näha, et Varjele oli inspiratsiooniks olnud üks minu joonis, mille abil ma kunagi selgitasin haridustehnoloogi ülesandeid ja positsiooni üldhariduskoolis.
Praeguseks olen olnud juba 4. aastat üldhariduskoolis haridustehnoloog. Tööle asudes pidi päris tõsiselt mõtlema ametijuhendile, mis sobiks üldhariduskooli. Koos üldhariduskoolide haridustehnoloogide võrgustikuga http://haridustehnoloog.wordpress.com/ töötasime välja ametijuhendi, mis peaks sobima kõigisse üldhariduskoolidesse.

Üldhariduskooli haridustehnoloogi ametijuhend