Ainetunnid arvutiklassis Gustav Adolfi Gümnaasiumi näitel

Kidblog

Millist keskkonda tutvustan?

Praegu on mõttes kaks keskkonda: Many Eyes http://koolielu.ee/pg/tools/read/115992 või Kidblog http://kidblog.org/home.php.

9. nädal

Edward de Bono ettekannet on mul olnud kunagi võimalik kuulata ja see oli põnev http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2009/02/motlemine-on-koige-tahtsam-oskus-ja.html.
"6 mütsi" meetod on põnev ja paneb maailma vaatama erinevast küljest. Korra oleme juba Mart Laanperega kasutanud seda meetodit, kus pidime kommenteerima ühte teemat valides kolm endale sobivat mütsi. Eks selline kommenteerimine ongi kõige lihtsam lahendus.

E-õppe ideena pakuks välja ühte osa pilditöötluskoolituse juurde, mida praegu Koolielu portaalis läbi viiakse. Seal oleks hea tutvustada seda meetodit. Probleem, mida grupp arutlema hakkab oleks: Ettepanek osta koolile 5 digiseebikat, mida õpetajad saaksid klassidega kasutada. Arutelu läbiviimiseks võiks kasutada mõnda ühiskirjutamist võimaldavat ideekaardikeskkonda (bubble.us, Flowchart jne).

Näide:

8. nädal: m-õpe

M-õppega olen ma kokku puutunud mitmel korral ja kirjeldan ühte kogemust.
2007. aastal toimus Tallinnas eTwinningu rahvusvaheline koolitus ja üheks osaks sellest oli gps-idega mäng Rocca al Mares. Osalejad erinevatest riikidest olid jaotatud gruppideks. Igal grupil oli üks gps seade ja üks mobiiltelefon. Tegemist oli orienteerumismänguga, kus igas punktis tuli teha ära üks ülesanne (õppida kaera-jaani, laulda kiigel, triikida pesu nagu vanasti jne). Pildid või videod ülesande sooritamisest saadeti staapi ja staabist saadi koordinaadid järgmisse punkti. Mäng oli põnev, aga väga nõudlik tehnilise baasi osas. Seetõttu olid näiteks ka igas punktis igaks juhuks koordinaadid järgmisse punkti. Korraldajana muretsesingi ma kõige rohkem tehnilise poole pealt ja mõningaid apse esines telefonisides.
Küsimused:
1. Millised võivad olla ettetulevad tehnilised probleemid ja kuidas probleemide puhul mäng lõpuni mängida? Vastused kogunevad vaatluse ja vestluse teel.
2. Kui hästi saavad gps'i ja mobiiliga hakkama inimesed, kes pole sellega enne kokku puutunud? Vestlus ja vaatlus annavad tulemuse.

7. nädal: mõistekaart enesejuhitud õppimise mõistetest

Lugemismaterjali oli sel nädalal palju ja ülesanne koostada mõistekaart tundus põnev olevat. Hakkasin kohe algusest pihta ja kui ma olin lugemise ja mõistete kirjapanemisega poole peale jõudnud, siis avastasin, et minu kaart ei tähenda midagi. Tegemist oli pigem kokku kuhjatud märksõnadega. Seega kustutasin lõpuks üle poole kaardist ära ja üritasin oma süsteemi luua. Keskseks teljeks sai eesmärkide seadmine, nende saavutamine ja tulemuse hindamine. See peaks olema aluseks ka e-kursuse disainimisel. Enesejuhitud õppimise puhul teeb seda õppija ise. Ülevalpool teljel on erinevad õppimisteooriad koos märksõnadega. All on lisamõisted, mis lainedavad kesktelge.

6. nädal: distantsõppes rühmatöö

Kõige suurem ja mahukam rühmatöö on mul olnud siis, kui tegelesime uue riikliku õppekavaga ning otsisime sealt seoseid IKTga. Tulemus http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/08/ettekanne-opetajate-majas-ikt-seminaril.html
Etapid:

• Grupi moodustumine.
• Uue õppekava ainevaldkondade läbilugemine. IKTga seotud tegevuste märgistamine pdf failis. Täinedatud failide üleslaadimine Koolielu kogukonda.
• Tabeli loomine valdkondade kaupa lähtudes märgistatud dokumentidest.
• Kokkuvõtte tegemine.
  

1) …mitu liiget oli rühmas ja kuidas rühm kokku sai (mida oleks tulnud teha teisiti?)

Kokku oli 48 liiget. Rühm kogunes Koolielu portaali kogukonda "IKT uues õppekavas". Tegelikult täienes rühm kogu rühmatöö tegemise ajal. Oli neid, kes liitusid rühmaga alles töö lõppjärgus. Rühm kogunes huvilistest õpetajatest, koolitajatest, haridustehnoloogidest. Kuna tegemist oli huvigrupiga, siis oli ka kõigi panus erinev. Oli neid, kes tegid palju tööd ja oli neid, kes vaatasid ainult tulemust. Alguses oleks pidanud tegema reklaami üritusele rohkem, et huvilised oleks kogunenud kohe alguses.

2) …millised raskused ilmnesid rühmatööd tehesa) seoses tehtava ülesande mõistmisega (mida oleks tulnud teha teisiti?)b) seoses rühmaliikmete vahel ülesannete jagamisega (mida oleks tulnud teha teisiti?)

Rühmaliikmete panus oli erinev ja kuigi olid olemas ka tähtajad, siis selleks, et nendest kinni pidada, pidid kohusetundlikumad liikmed tegema tööd ka öötundidel. Oleks aidanud see, kui kohe alguses oleks ainevaldkonnad rühmaliikmete vahel ära jaganud näiteks Doodle keskkonna abil. Tegelikkuses käis töö nii, et igaüks valis mingi valdkonna ja tegeles sellega. Valimine oli suhteliselt kaootiline.

3) Loe teiste kursusel osalejate kogemusi ja tee oma blogis üldistus, millised tegurid on olulised, et kujuneks jagatud arusaamine rühmas

4) Milline on õpikeskkonna valiku ja selle funktsionaalsuste roll rühmas jagatud arusaamise kujunemisel?