Artikli analüüs

Valisin lugemiseks T. D. Wilsoni artikli "The nonsense of 'knowledge management'" http://informationr.net/ir/8-1/paper144.html

Algul väike kokkuvõte loetust:
Tuleb teha vahet informatsiooni ja teadmiste vahel. Teadmine on see, mida me teame: saame aru ja õpime. Kõik see, mis toimub meie peas. Oma teadmisi saame me väljendada suuliselt, kirjalikult, piltidena, žestidena ja kehakeelena. Sellised sõnumid ongi mitte teadmine vaid informatsioon. Schutz ütles 1967. aastal, et iga inimese teadmised on biograafiliselt määratletud.
Kõik, mis on väljaspool meid on andmed või informatsioon ja seda saab hallata. Teadmisi ei saa hallata. Tegelikult on meil väga väike kontroll oma teadmiste üle. Enamuse õpitust me unustame.
Seejärel uuritakse põhjalikult terminoloogia esinemist kirjatükkides.

Ainetunnid arvutiklassis Gustav Adolfi Gümnaasiumi näitel

Kidblog

Millist keskkonda tutvustan?

Praegu on mõttes kaks keskkonda: Many Eyes http://koolielu.ee/pg/tools/read/115992 või Kidblog http://kidblog.org/home.php.

9. nädal

Edward de Bono ettekannet on mul olnud kunagi võimalik kuulata ja see oli põnev http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2009/02/motlemine-on-koige-tahtsam-oskus-ja.html.
"6 mütsi" meetod on põnev ja paneb maailma vaatama erinevast küljest. Korra oleme juba Mart Laanperega kasutanud seda meetodit, kus pidime kommenteerima ühte teemat valides kolm endale sobivat mütsi. Eks selline kommenteerimine ongi kõige lihtsam lahendus.

E-õppe ideena pakuks välja ühte osa pilditöötluskoolituse juurde, mida praegu Koolielu portaalis läbi viiakse. Seal oleks hea tutvustada seda meetodit. Probleem, mida grupp arutlema hakkab oleks: Ettepanek osta koolile 5 digiseebikat, mida õpetajad saaksid klassidega kasutada. Arutelu läbiviimiseks võiks kasutada mõnda ühiskirjutamist võimaldavat ideekaardikeskkonda (bubble.us, Flowchart jne).

Näide:

8. nädal: m-õpe

M-õppega olen ma kokku puutunud mitmel korral ja kirjeldan ühte kogemust.
2007. aastal toimus Tallinnas eTwinningu rahvusvaheline koolitus ja üheks osaks sellest oli gps-idega mäng Rocca al Mares. Osalejad erinevatest riikidest olid jaotatud gruppideks. Igal grupil oli üks gps seade ja üks mobiiltelefon. Tegemist oli orienteerumismänguga, kus igas punktis tuli teha ära üks ülesanne (õppida kaera-jaani, laulda kiigel, triikida pesu nagu vanasti jne). Pildid või videod ülesande sooritamisest saadeti staapi ja staabist saadi koordinaadid järgmisse punkti. Mäng oli põnev, aga väga nõudlik tehnilise baasi osas. Seetõttu olid näiteks ka igas punktis igaks juhuks koordinaadid järgmisse punkti. Korraldajana muretsesingi ma kõige rohkem tehnilise poole pealt ja mõningaid apse esines telefonisides.
Küsimused:
1. Millised võivad olla ettetulevad tehnilised probleemid ja kuidas probleemide puhul mäng lõpuni mängida? Vastused kogunevad vaatluse ja vestluse teel.
2. Kui hästi saavad gps'i ja mobiiliga hakkama inimesed, kes pole sellega enne kokku puutunud? Vestlus ja vaatlus annavad tulemuse.

7. nädal: mõistekaart enesejuhitud õppimise mõistetest

Lugemismaterjali oli sel nädalal palju ja ülesanne koostada mõistekaart tundus põnev olevat. Hakkasin kohe algusest pihta ja kui ma olin lugemise ja mõistete kirjapanemisega poole peale jõudnud, siis avastasin, et minu kaart ei tähenda midagi. Tegemist oli pigem kokku kuhjatud märksõnadega. Seega kustutasin lõpuks üle poole kaardist ära ja üritasin oma süsteemi luua. Keskseks teljeks sai eesmärkide seadmine, nende saavutamine ja tulemuse hindamine. See peaks olema aluseks ka e-kursuse disainimisel. Enesejuhitud õppimise puhul teeb seda õppija ise. Ülevalpool teljel on erinevad õppimisteooriad koos märksõnadega. All on lisamõisted, mis lainedavad kesktelge.