7. nädal: mõistekaart enesejuhitud õppimise mõistetest

Lugemismaterjali oli sel nädalal palju ja ülesanne koostada mõistekaart tundus põnev olevat. Hakkasin kohe algusest pihta ja kui ma olin lugemise ja mõistete kirjapanemisega poole peale jõudnud, siis avastasin, et minu kaart ei tähenda midagi. Tegemist oli pigem kokku kuhjatud märksõnadega. Seega kustutasin lõpuks üle poole kaardist ära ja üritasin oma süsteemi luua. Keskseks teljeks sai eesmärkide seadmine, nende saavutamine ja tulemuse hindamine. See peaks olema aluseks ka e-kursuse disainimisel. Enesejuhitud õppimise puhul teeb seda õppija ise. Ülevalpool teljel on erinevad õppimisteooriad koos märksõnadega. All on lisamõisted, mis lainedavad kesktelge.

6. nädal: distantsõppes rühmatöö

Kõige suurem ja mahukam rühmatöö on mul olnud siis, kui tegelesime uue riikliku õppekavaga ning otsisime sealt seoseid IKTga. Tulemus http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/08/ettekanne-opetajate-majas-ikt-seminaril.html
Etapid:

• Grupi moodustumine.
• Uue õppekava ainevaldkondade läbilugemine. IKTga seotud tegevuste märgistamine pdf failis. Täinedatud failide üleslaadimine Koolielu kogukonda.
• Tabeli loomine valdkondade kaupa lähtudes märgistatud dokumentidest.
• Kokkuvõtte tegemine.
  

1) …mitu liiget oli rühmas ja kuidas rühm kokku sai (mida oleks tulnud teha teisiti?)

Kokku oli 48 liiget. Rühm kogunes Koolielu portaali kogukonda "IKT uues õppekavas". Tegelikult täienes rühm kogu rühmatöö tegemise ajal. Oli neid, kes liitusid rühmaga alles töö lõppjärgus. Rühm kogunes huvilistest õpetajatest, koolitajatest, haridustehnoloogidest. Kuna tegemist oli huvigrupiga, siis oli ka kõigi panus erinev. Oli neid, kes tegid palju tööd ja oli neid, kes vaatasid ainult tulemust. Alguses oleks pidanud tegema reklaami üritusele rohkem, et huvilised oleks kogunenud kohe alguses.

2) …millised raskused ilmnesid rühmatööd tehesa) seoses tehtava ülesande mõistmisega (mida oleks tulnud teha teisiti?)b) seoses rühmaliikmete vahel ülesannete jagamisega (mida oleks tulnud teha teisiti?)

Rühmaliikmete panus oli erinev ja kuigi olid olemas ka tähtajad, siis selleks, et nendest kinni pidada, pidid kohusetundlikumad liikmed tegema tööd ka öötundidel. Oleks aidanud see, kui kohe alguses oleks ainevaldkonnad rühmaliikmete vahel ära jaganud näiteks Doodle keskkonna abil. Tegelikkuses käis töö nii, et igaüks valis mingi valdkonna ja tegeles sellega. Valimine oli suhteliselt kaootiline.

3) Loe teiste kursusel osalejate kogemusi ja tee oma blogis üldistus, millised tegurid on olulised, et kujuneks jagatud arusaamine rühmas

4) Milline on õpikeskkonna valiku ja selle funktsionaalsuste roll rühmas jagatud arusaamise kujunemisel?

5. nädal

Kasutades uurimusliku õppe etappe kirjeldage ühte autentset õpisituatsiooni oma valdkonnas, mida saab haridustehnoloogiliste vahenditega toetada.

Teatud ainetes on uurimusliku õppega kergem tegeleda ja teatud ainetes raskem. Kuna õpetan koolis inglise keelt, siis see on just see aine, kus uurimuslikku õpet on vähem. Aga kirjeldan ühte projekti eelmisest õppeaastast.

Aine: inglise keel
Klass: 5.
Teema: Tenses (ajad)
Väljund: http://gagtenses.wikispaces.com/

Probleemi püstitamine ja uurimisküsimuste sõnastamine:
Õpitud aegade meeldetuletamine esitluse abil: http://www.slideboom.com/presentations/137426/Tenses
Loome ise õppematerjali, mis kergendab aegade õppimist.
Kuidas õpetada aegu koomiksite abil?

Uuringu planeerimine:
Õpilaste jagamine gruppidesse. Iga grupp loosib endale ühe aja.
Toondoo keskkonna tutvustamine http://koolielu.ee/pg/tools/read/1103

Plaanide elluviimine:
Grupitöös luuakse koomiksid, mis tekstina sisaldavad ainult ühte aega.
Koomiksitele lisatakse küsimused ja harjutused.

Tulemuste analüüs ja tõlgendamine:
Koomiksite esitlemine klassikaaslastele.
Materjalide publitseerimine http://gagtenses.wikispaces.com/

4. nädal: mõttekaardid

Erinevate mõttekaartidega olen jällegi juba oma ajaveebis eelnevalt tegelenud ja seega lisan ainult lingi artiklile, mis käsitleb mõistekaarti (concept map) ja ideekaarti (mind map). Mõiste "ideekaart" on mulle kuidagi mõistetavam kui "mälukaart".
http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2008/08/mistekaart-vi-ideekaart.html
Järelduskaardi kohta lugesin juurde materjale. Järelduskaart on diagramm, mis võimaldab teha järeldusi erinevate sündmuste, tegevuste või asjade kohta.

Nüüd aga vastus küsimusele, millist vahendit kasutada. Viitan siinkohal oma blogile http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2008/08/idee-ja-mistekaartide-tegemine-millist.html, kus olen analüüsinud 14 erinevat mõttekaardi loomise keskkonda.

Kõige lihtsama ideekaardi saab registreerimata veebipõhiselt teha Text2mindmap keskkonnas http://www.text2mindmap.com/.
Mõistekaardi ja järelduskaardi teeksin ma arvutisse installeeritava programmiga VUE http://vue.tufts.edu/.